Kuutõbine

Ärkan jälle liiga hilja, seljas riided mul

Väsimusest kurnatud ma olen hommikul.

Ikka veel on saapad jalas, mantel porine.

Kus eile öösel hulkusin, ei mäleta, see hirmu teeb.

Kohvilauas neelan peoga antidepressante,

kui taas unes olen näinud valgeid elevante.

Elu pärast Sinu suudlust pole endine,

ka sõbrad vangutavad pead ja ütlevad-

:--: Kuutõbine, ta pole enam see,

keda tundsime, hoidke eemale.

Kuutõbine, täiesti segane,

ta pole enam see, hoidke eemale.:--:

Mind ei huvita mida teised ütlevad.

Sinu aknalaual pean ma saama tantsida.

Kui täiskuu kutsub mind siis jälle kordub see,

mu igaöine palverännak, sest ma olen

:.:Kuutõbine, ma pole enam see

keda tundsite, hoidke eemale.

Kuutõbine, täiesti segane,

siis hoidke eemale, kuutõbine.:.: